Päikeseenergia linnatöönteknoloogiate jaoks
-- Insenerin nägemus koostööst päikese- ja akupaneelide kasutamisel
Päikeseenergia linnatöönteknoloogiate jaoks
-- Insenerin nägemus koostööst päikese- ja akupaneelide kasutamisel
Töönteknoloogiad linnades tarbivad energiat kahel täiesti erineval viisil, ning fotovoltailiste paneelide kombinatsioon koos akudega sobib ühte neist palju paremini kui teist. Andmekeskused ning töönteknoloogiad on suured, pidevad ning alati käivad energiatarbijad; linnade „äärmispiirkonnad“ (liikluskaamerad, sensord, tarkad tänavavalgustid, väikesed energiatarbijad) koosnevad tuhandetest väikestest, aeg-ajalt toimuvatest ning viivitustele vastupidavatest energiatarbijatest. Sama tehnoloogilist paketti saab kasutada mõlema puhul, kuid arhitektuur ning esitatavad andmed erinevad. Sel lehel eristame neid kahte energiatarbijat ning selgitame, millist mõõtmismeetodit me teise puhul kasutame – just selle põhjal valmistame me ka riistvara.
IEA raport „Electricity 2024“ hinnangul tarbisid andmekeskused, töönteknoloogiad ning krüptovaluutade kaevandamine 2022. aastal umbes 460 teravattit tundi (TWh) energiat, mis moodustab ligikaudu 2% maailma koguenergiatarbimisest. Raport ennustab, et see summa võib 2026. aastaks ületada 1000 teravattit tundi – see on tase, mis võrdub Jaapani aastase energiatarbimisega. Viitame just sellele raportile, mitte allikateta kasvuprotsentidele, sest allikad on olulised selleks, et arv oleks usaldusväärne.
Andmekeskuse puhul täidavad päikesepaneelid koos energiasalvestusseadmetega kolme olulist funktsiooni:
Päikesepaneelid ning energiasalvestusseadmed ei asenda aga püsivat, varuhoidvat energiatöötlemisvõimsust. Näiteks 1 MW püsivat energiatöötlemisvõimsust tagamine päikesepaneelide ning neljatunnise energiasalvestuse abil nõuab suuremahulisi päikesepaneelisüsteeme ning energiasalvestusseadmeid; praktiliselt jääb elektrivõrk või püsiv energiatarneettevõte peamiseks energiallikaks. Kui projektikirjelduses öeldakse, et „päikesepaneelid toidavad andmekeskust“, küsige enne lepingu sõlmimist täpseid arvutusi selle energiatöötlemisvõimsuse kohta.
Linnapiirkondades on iseseisvad päikesepaneelisüsteemid loogiline ning tõhus energiatarneviis.
Kõige suurem energiatarve on just neil seadmetel, mida kasutame. Liikluskaamera tarbib mõned wattid energiat; tark valgustuspost tarbib öösel 10–60 wattit. Andurite sõlmed tarbivad vähem kui ühe watti energiat. Need seadmed asuvad paikades, kus kaevamistööd on kulukad ning võrguühenduse saamine nõuab mitme kuud kestvaid lubade hankimist – neile piisab lihtsalt akuga varustatud alalisvooluallikast. Iseseisev päikesepaneelide ning akude kombinatsioon ei ole nende puhul kompromiss, vaid täiuslik lahendus.
Järjekord, milles me rakendame mõõtmete määramise meetodit:
Katus- ja seinalt monteeritud päikesepaneelid kontorihäkkide ning kaupungikeskuste puhul toidavad esmalt hoone enda tehisintellekti (AI)-tarbeid. See väide säilib ka pärast täpsemat analüüsi, kui asjaolud on selgitatud. Keskmise suurusega kaubandushoone, mille katus on täielikult päikesepaneelidele pühendatud (oletame, et kasutatav pindala on 1000 m² ning paneelide efektiivsus on umbes 150 W/m²), toodab umbes 150 kWp energiat. Arvestades keskmist energiatootmist (1200–1500 kWh/kWp/aasta, mis sõltub paikadest), annab see aastas umbes 180 000–225 000 kWh energiat. Tegelikud eelised ei piirdu ainult energiatootmisega – paneelid asuvad otse hoone energiatarbimise lähedal, mistä vähendab edastuskaotusi ning võimaldab hooneel oma energiatarbimist päikesepaneelide tootmisgraafiku järgi reguleerida.
Kesksete energiatootjate ning elektrivõrgu roll on oluline energiatasakaalu tagamisel ning energiatõhususe parandamisel. Katus- ning seinalt monteeritud päikesepaneelid võimaldavad energiat otse hoone tarbimiseks kasutada, vähendades seeläbi edastuskaotusi ning parandades energiatõhusust.
Kasutusmastaabis olevad elektrijaamad, asuvad linna periferiällä, toidavad otse linnan elektrivõrku. Võrgus olevad energiasalvestusseadmed aitavad päikeseenergiat suunata just siis, kui tehisintellekti nõudlus on kõrgeim. Koordinatsioonikohtaks on elektrivõrgu operaator, mitte hoone omanik, ning insenjärlised küsimused (võrguühendused, energiataseme muutmine jne) kuuluvad selle koostööprotsessi osa. Mainime seda siin, sest projektidokumendid sageli segavad need kaks erinevat aspekti ühte „päikeseenergia kasutamist tehisintellekti tarbeks“-narratiivi. Tegemist on aga tegelikult erinevate projektidega.
See leht käsitleb kontseptsioone ning arhitektuuri, mis on seotud päikeseenergia- ning energiasalvestusseadmetega, mida kasutatakse tehisintellekti tarbeks. See ei hõlma andmekeskuste projekteerimist, võrguühenduste uuringuid ega tarifite optimeerimist – need on projektispetsiifilised asjad. Tänavavalgustuste ja muude äärisseadmete puhul on meie kõikehõlmav päikesevalgustusseade see riistvara, mida see meetod toodab. Lisaks sõltub energiasäästu tõhusus pigem tarifitest kui tehnoloogiast – mudeleerige enne akude kasutamist esmalt energiataseme graafikut.